Koristaja 1: Nimekiri

By Inger Gammelgaard Madsen

Bertram koos kolme sõbraga – Jack, Kasper ja Felix – on äsja kooli lõpetanud ning moodustanud väikese kamba, mille nimeks on nad pannud Kotkad. Nad töötavad Kaupmehe heaks, kes maksab neile, kui nad vastavalt Kaupmehe klientide tellimustele sissemurdmiste teel kallist disainmööblit varastavad. Bertram elab kahekesi koos emaga, kes töötab ühes restoranis ettekandjana. Ema arvab, et Bertram teenib raha postiljonina. Bertram ei mäleta eriti oma isa. Ta olid vaid seitsmeaastane, kui isa mõrva eest kinni peeti ja eluks ajaks vanglasse saadeti. Ühel päeval varastab Bertram oma ema restoranist kalli nahkjaki. Ta leiab selle voodri sees olevast salataskust midagi. See toob kaasa kohutavad tagajärjed, ja mitte ainult Bertrami jaoks.

„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.

• Language: Eesti keel
• Publisher: SAGA Egmont
• Release date: Aug 6, 2019
• ISBN: 9788726229189

Book preview

purchaser.

Koristaja

Osa 1/6

Nimekiri

See oli õlgadest veidi lai ning lõhnas naha ja tubaka järele. See oli konjakivärvi ja krigises natuke, kui ta kätt kõverdas, et teistele kambatervitus teha.

Selleks tuli kõigepealt lüüa rusikaga vastu iseenda rinda, siis panna nimetissõrm ja keskmine sõrm vastu parempoolset oimukohta ning siis rusikas igaühega eraldi kokku lüüa.

Selle mõtte peale tuli Jack. Talle kohe meeldisid rituaalid – tegelikult igasugune sundtegevus. Talle oli pandud mingi diagnoos ning ta ei pidanud enam tööl käima. Ta oli nende kambas kõige vanem ning oleks pidanud sügisel tisleriks õppima minema, aga siis oli ema ta psühholoogi juurde vedanud, sest Jackil oli veider komme kõike loendada ning samu liigutusi pidevalt korrata.

Jack oli neile kerge uhkusega hääles öelnud, et psühholoog oli selle kohta öelnud OCD. Nüüd oli tal midagi, mida teistel polnud.

Bertram oleks endale ka mõnda diagnoosi tahtnud. Ta oli pärast põhikooli lõpetamist endale tööd otsinud, sest ta oli juba ammu ära otsustanud, et gümnaasiumi ta ei lähe, kuid töökohti polnud just palju võtta.

Siis saigi ta tuttavaks Jacki ja teistega ehk Kotkastega, nagu nad ennast nimetasid. See oli mitte just kõige varjatum torge Öökullide pihta, mis oli üleriigiline kodanikualgatus, kus inimesed patrullisid öösel korra hoidmiseks tänavatel.

Kotkad olid targad ja ägedad, kes jahtisid teisi linde ja omasid mitmeid võimsaid tööriistu, Öökullid olid lihtsalt inimesed, kes õhtul hilja üleval olid.

„Vauuu, mis vinge jakk sul on!" ütles Felix pahviks löödult, tõstes pilgu ükskord ometi oma tahvelarvuti kumavalt ekraanilt, mis tegi tema näo veel kahvatumaks ja hallimaks, kui see muidu oli.

„Kust kuradi kohast sa selle said?" puhus Jack sigaretisuitsu suunurgast välja ja vaatas Bertramit kahtlustavalt.

„Jah, kust sa selle vuuki panid?" küsis Kasper, tabades naelapea pihta.

„Restoranist," tunnistas Bertram, pannes käed tasku ja püüdes karm välja näha. „See Schott, Made in USA on kallis firma.

Ma ei teadnudki, et Seksikal Eval on selline peen klientuur," ütles Jack irvitades ja koputas sigaretilt tuhka maha.

Bertram sai alati vihaseks, kui Jack Eva Majast nii rääkis. Bertram ei öelnud Eva Maja kohta kunagi ema, sest see