Alfred Adler ja individuaalpsühholoogia uuel aastatuhandel: Individuaalpsühholoogia rajaja mõtlemise aluseks olevad strateegiad, põhimõtted ja toimimismudelid

By Stefano Calicchio

Kes oli Alfred Adler ja miks olid tema uurimused sügavuspsühholoogia jaoks fundamentaalsed? Kuidas muutis tema teoretiseeritud individuaalpsühholoogia igaveseks inimliku mõtlemise ajalugu? Milline oli Adleri mõju maailmale?
See raamat on teekond Adleri teooria ja sügavuspsühholoogia pärandisse. See uurib individuaalpsühholoogia tähtsust minevikus ja tänapäeva ühiskonnas. 
Teekond algab Adleri elust ja tema rollist psühhoanalüütilises liikumises ning jätkub Adleri psühholoogilise teooria tööpõhimõtetega. Avastame Adleri mõju ja tähtsust psühhodünaamika arengus ning Adleri teooria tööpõhimõtteid selliste võtmemõistete kaudu nagu alaväärsustunne, neuroos, elustiil ja sotsiaalse tunnetuse areng.
Raamatus tuuakse välja ka Adleri teooriate praktiline mõju tänapäeva ühiskonnas, alates pedagoogikast kuni sotsioloogiani ja üldkultuurini. Lõpuks jätkatakse avastusteed organisatsioonide ja institutsioonide suunas, mis on Adleri pärandit üle võtnud, tegutsedes üle kogu maailma ja levitades individuaalpsühholoogia põhimõtteid.

• Language: Eesti keel
• Publisher: Stefano Calicchio
• Release date: May 30, 2021
• ISBN: 9791220809351

Book preview

kaitstud

SISSEJUHATUS

Alfred Adler on mitte ainult individuaalpsühholoogia (mille rajaja ta on), vaid kogu sügavuspsühholoogia võtmeisik. Tema sõnum, mis on pärandatud järeltulijatele, on tänapäevalgi sama aktuaalne kui kunagi varem.

See eeldus on aluseks käesolevas raamatus tehtavale ja arendatavale tööle. Ühest küljest püütakse selgelt määratleda Adleri poolt visandatud põhimõtteid ning individuaalpsühholoogia analüüsi- ja toimimismehhanisme. Teisest küljest on eesmärk taasavastada tema pärand nii teoreetilisest kui ka pragmaatilisest/kliinilisest vaatepunktist.

Teisest küljest on adleri orientatsioonil oma DNA-s paljud meetodid, mida tänapäeval peetakse teaduslikes uuringutes enesestmõistetavaks: alates multidistsiplinaarsest ja multikausaalsest lähenemisest kuni inimese kui terviku ja laiemas sotsiaalses süsteemis tegutseda suutva elemendi äratundmise ja uurimiseni.

Nende põhieesmärkide saavutamiseks tuleb esitada konkreetsed küsimused: tegemist ei ole lihtsalt individuaalpsühholoogia aluseks olevate ideede kontseptsiooni ja arengu kirjeldamisega. Pigem on vaja kõigepealt mõista, miks need kujunesid välja (ja millises kontekstis), ning seejärel, millist mõju nad on avaldanud mitte ainult konkreetses psühholoogia valdkonnas, vaid ka tänapäeva vältimatult seotud valdkondades, nagu sotsioloogia, pedagoogika ja üldisemalt sotsiaalteadused.

Neist alustest lähtudes on võimalik tunnustada (ja seega täiustada) Alfred Adleri poolt meile jäetud ulatuslikku teoreetilist ja praktilist pärandit, avastades seega uuesti selle operatiivse kehtivuse kliinilises valdkonnas. Adleri pärandi aktuaalsuse mõistmiseks ei piisa vaid sellest, kui suures ulatuses on tema teooriad jõudnud üldkeelde (mõelgem vaid selliste terminite nagu elustiil ja alaväärsustunne igapäevasele kasutamisele).

Pealegi on adleri psühholoogia psüühilise toimimise hüpoteeside asjakohasus ka tänapäeval kergesti märgatav, mitte ainult neurooside ja individuaalsete maladaptiivsete toimimismehhanismide aluseks olevate probleemide väljaselgitamisel.

Adleri isiklik kasvuvormel, nii üksikisiku kui ka ühiskonna kui terviku jaoks (mida uuritakse üksikasjalikult raamatu kolmandas osas), on endiselt erakordselt aktuaalne, nagu ka probleemid, mida tuleb lahendada, et mõista põhjalikult Elu mõttekuses määratletud lähenemist eksistentsile [¹] . Armastusest, sõprustundest ja vajadusest olla teistele abiks (oma töö kaudu) tuleneb võimalus arendada ühiskonda, mis rajab oma toimimise sotsiaalsele tunnetusele, mitte üleoleku instinktile ja võimu tahtejõule.

Järgnevatel lehekülgedel arendame seega neid uurimissuundi edasi, uurides nii adleri psühholoogia teoreetilisi ja praktilisi aluseid kui ka tuvastades selle otsest pärandit (autorite ja valdkonna teadlaste hilisemate tööde kaudu) ja kaudset pärandit (uurides põhjalikult tänapäeval adleri lähenemist kandvaid instituute ja organisatsioone). Nende eesmärkide saavutamiseks vaadeldakse Alfred Adleri elu, individuaalpsühholoogia põhimõtteid ja adleri teooriate mõju psühholoogias, samas kui käesoleva raamatu viimases osas tehakse ulatuslik uurimus, mille eesmärk on koguda teavet ja luua statistiline andmebaas praegu kogu maailmas tegutsevatest adleri organisatsioonidest (mis on jaotatud ja korraldatud geograafilisel alusel).

ALFRED ADLERI ELU JA TEMA ROLL PSÜHHOANALÜÜTILISES LIIKUMISES

Alfred Adleri taasavastamine: eluloolised tõendid lapsepõlvest

See raamat on pühendatud inimperekonnale, lootuses, et selle liikmed saavad selle lehekülgedelt õppida, et ennast paremini mõista [²] .

Alfred Adler

Adleri teeside väärtuse taasavastamine saab lähtuda ainult tema eluloo ajaloost ja sellest, kuidas elusündmused mõjutasid tema teoreetilisi ja praktilisi sõnastusi. Tegelikult rõhutas Adler ise varajaste elukogemuste tähtsust kui oma dünaamilise stiili arendamise põhielementi, põhimõtet, mis kujutab endast siis iga indiviidi jaoks eeldust ebapiisavuse loomuliku seisundi ületamiseks, mis tuleneb ebasoodsatest füüsilistest ja kognitiivsetest kokkupuudetest täiskasvanute suhtes üldiselt ja teda ümbritseva veel uurimata keskkonnaga [³]

Alfred Adler tuli maailma 7. veebruaril 1870. aastal Penzingis (Viini lähedal) ungari päritolu juudi perekonnas. Ta sündis Leopold Adleri ja Pauline Beer Adleri (Raissa Timofeyewna Adleri abikaasa, dr Valentine Dina Adler-Sas; dr Alexandra Adleri; Kurt Alfred Adleri ja Cornelia Nelly Sternbergi [⁴] isa ). Ta oli teine poeg seitsmest (vend Sigmund Adleri, Hermine Ratzi, Rudolf Adleri, Irma Friedi, dr. Phil. Max Adler; ja Richard Adler): detail, mida rõhutas psühhoanalüütik ise, kui ta analüüsis perekonnas sünnijärjekorra mõju psüühikale, märkides, et sageli saavad teiseks sündinutest ambitsioonikad inimesed, kuna nad püüavad juba lapsepõlvest alates sobida endast vanemate lastega . [⁵]

Ajalooline kontekst oli Austria-Ungari impeerium, mis oli sügavas muutumises. Vaid mõned aastad varem (1867. aastal) kirjutas Franz Joseph alla Ausgleichile, ajaloolisele kompromissile Habsburgide impeeriumi ja Ungari Kuningriigi vahel, kuid vähem kui viisteist aastat hiljem (1914. aastal) mõrvati Sarajevos peahertsog Franz Ferdinand ja algas Esimene maailmasõda.

Need ajaloolised viited aitavad kontekstualiseerida suuri muutusi, mis iseloomustasid ühiskonda, milles Adler sündis ja kasvas üles.

Tulevase individuaalpsühholoogia rajaja vanemad olid pärit Burgenlandist; tänapäeval on see väike Austria liidumaa, mis piirneb Ungariga, kuid tol ajal oli see Ungari territoorium, mis piirnes Austriaga. Tegelikult oli see piirkond enne nende territoriaalset ühinemist kahe riigi vaheliseks ühenduspiirkonnaks.

Isa kolis perega enne Alfredi sündi Austriasse ja üritas seal oma äri rajada; ta oli teraviljakaupmees, ema aga koduperenaine ja hoolitses laste eest. Isa oli rahustav tegelane, optimistlik ja perekonnas olemas. Lisaks näis ta olevat oma poja suhtes eriti hellitavalt meelestatud, nii et ta viis teda pikale jalutuskäigule ja andis talle praktilisi nõuandeid elu kohta (Bosetto, 2015 lk 1).

Alfred Adler näib seega olevat pärinud oma isalt olulise tausta elu mõtte tõlgendamisel ning võime elada oma aega täiel rinnal; see võime oli tema eluajal ja ka tagantjärele üldtunnustatud.

Tema perekonna olukord oli esialgu veidi parem kui paljude Austria impeeriumi juudi kodanike algne olukord (tänu piirkondlikul tasandil tunnustatud õiguslikule erisusele [⁶] ), kuid sellest hoolimata pidid nad peagi seisma silmitsi raske majandusliku olukorraga ja seega rahalise ebaõnnestumisega. Nagu juba mainitud, alustas isa väikest ettevõtet, kuid ei suutnud kunagi saavutada majanduslikku edu. Olukord venis ja leevendati alles siis, kui Alfredi vennal õnnestus tagada parem elatustase kogu perele, saades oskuslikuks ettevõtjaks.

Lapsepõlves pidid tema vanemad kohanema raske majandusliku olukorraga ja vahetasid mitu korda elukohta. See mõjutas ka noore Alfredi varaseid kogemusi, sest ta oli silmitsi muutustega oma keskkonnas, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt.

Kus on väljakutse, seal on ka võimalus ja see aspekt oli kindlasti abiks sõpruse ja sotsiaalse integratsiooni tunde arendamisel, mis on kogu Adleri teooriate punaseks niidiks ja mille juured on selles tulevase psühhiaatri ja psühhoterapeudi eluperioodis.

Veel üks aspekt, mida tuleb noore Adleri elu selles etapis rõhutada, on tema õrn tervis. Alfred kannatas ritsikuse all, mis on lastehaigus, mida iseloomustab kõhre ja kasvava luu orgaanilise maatriksi muutunud mineraliseerumine. Tulemuseks on pehmed, nõtked luud, mis kehakaalu all kõverduvad, millega kaasneb eesmiste vatsakeste liialdatud eendumine, fontanellide hilinenud sulgumine ja hambumusanomaaliad" [⁷]

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses tähendas ritsikuse all kannatamine tõsiseid piiranguid liikumis- ja treenimisvõime osas. See oli teravas vastuolus iga lapse vajadusega ja sooviga joosta ja mängida vabas õhus. Seda vaatamata sellele, et lapsepõlvekeskkonnaks oli maapiirkond, arvestades, et Adleri perekond elas neil aastatel kontekstis, mida võis määratleda kui talupoeglikku keskkonda. Seetõttu oli keskkonda asustasid avatud alad ja taluloomad, nagu kanad, lehmad, kitsed ja hobused. See on aspekt, mida ei saa jätta tähelepanelikult arvesse võtmata autori hilisemas arengus ja tema väga varajases kutsumuses meditsiiniõppesse [⁸]

Teisalt rõhutati Alfred Adleri noorusaja kogemuste tähtsust ka psühhoanalüütiku enda eneseanalüüsiprotsessi käigus, mille tulemusena ilmus anonüümselt tekst Individuaalpsühholoogia kogemustest unehäirete kohta (originaalpealkiri: Aus den individualpsychologischen Ergebnissen bezüglich Schlafstörungen) . [⁹]

Tekstis räägib individuaalpsühholoogia rajaja "mitmetest sündmustest, mille puhul surm tundus mulle lähedane. Nii tekkis minu raksumisest lisaks