Meistri sisemised õpetused: Ajalugu, mille on kirjutanud

By Yogi Ramacharaka

Jeesuse lugu ja tema õpetused erinevad sellest, kuidas neid on seni jutustatud.

Kui te soovite avastada joogi Ramatšaraka kirjutiste kaudu kaheteistkümne õppetunni jooksul kristluse dogmade ülevaatamist idamaise vaimsuse silmade läbi.

Uus tõlgendus Petlemma tähest, Maarja neitsilikkusest, Jeesuse Kristuse noorusest, Kristuse tõelisest olemusest, tema ristilöömisest ja hilisemast ülestõusmisest.

Avastage varjatud ja eraelulised õpetused, mida Jeesus andis oma jüngritele täiesti teistsugusest vaatenurgast.

• Language: Eesti keel
• Publisher: Yogi Ramacharaka
• Release date: Aug 27, 2022
• ISBN: 9781005400040

Yogi Ramacharaka

Yogi Ramacharaka is a pseudonym of William Walker Atkinson (1862 – 1932), who was a noted occultist and pioneer of the New Thought Movement. He wrote extensively throughout his lifetime, often using various pseudonyms. He is widely credited with writing The Kybalion and was the founder of the Yogi Publication Society.

Book preview

EELÄITJA.

Jeruusalemma ja seda ümbritseva riigi elanike kõrvu jõudsid kummalised kuulujutud. Teatati, et Jordani alamjooksul ja Juuda kõrbe põhjaosas ilmus uus prohvet, kes kuulutas hämmastavaid õpetusi. Tema õpetused sarnanesid vanade prohvetite omadega ja tema hüüe Parandage meelt! Parandage meelt! Taevariik on käes äratas iidsetes rassimeistrites kummalisi mälestusi ja pani tavalisi inimesi kummastusega silmitsema. ja valitsevatel klassidel uue prohveti nime mainimisel kulmu kortsutama ja tõsisena näida.

Inimest, keda lihtrahvas nimetas prohvetiks ja kõrged petturiks, tunti Ristija Johannesena ja ta elas kaugel kõrbes.

inimeste külastatavatest kohtadest. Ta oli riietatud rändavate askeetide toorestesse rõivastesse, toorest kaamelinahast rüü oli ümber keha kinnitatud toornahast vööga. Nende toitumine oli kokkuhoidlik ja elementaarne, koosnes piirkonna söödavast jaanileivast koos kõrbemesilaste varutud metsiku meega.

Välimuselt oli Johannes, keda rahvas kutsus ristijaks, pikk, karm ja karm. Tema nahk oli tumepruuniks pargitud tuulte ja päikese eest, mis teda kuulmatult vastu lõi. Tema pikad mustad juuksed rippusid lõdvalt ümber õlgade ja kõikusid rääkides nagu lõvi lakk. Tema habe oli jäme ja kärpimata. Ta silmad särasid nagu kuumad söed ja näisid põlevat kuulajate hinge. Tema nägu oli entusiastlike usklike sõnumiga maailmale.

See metsik prohvet oli väga energiline ja tema õpetusi väljendati kõige tugevamate sõnadega. Tema sõnumis ei olnud taktitunnet, poliitikat ega veenmist.

Ta viskas oma verbaalsed nööbid otse oma rahvahulga poole, just temast eralduv jõud ja tõsidus lisab tema sõnadele särtsu ja magnetilisust, mis tormas läbi rahvahulga nagu elektrisäde, lüües inimesed jalust ja põhjustades tõe. kerkib neis otsekui võimsa lõhkeaine laenguga. Ta ütles neile, et vaimne vili tuleb koguda lautadesse, aga aganad tuleb ära süüa nagu tulises ahjus. et kirves tuleks panna puude juurtele, mis ei kandnud head vilja. Tõepoolest, Issanda päev, mida prohvetid ammu lubasid, oli tema kuulajate ja järgijate jaoks käes.

Johannes kogus peagi jälgijaskonda, inimesi kogunes tema juurde üle kogu riigi, sealhulgas Galileast. Tema järgijad hakkasid omavahel rääkima, mõeldes, kas see mees ei olnud tõesti kaua lubatud Meister, Messias, keda kogu Iisrael oli sajandeid oodanud. See jutt, mis prohveti kõrvu jõudis, pani ta oma kõnedes sellele küsimusele vastama, öeldes:

Järel mind tuleb minust vägevam, kelle kingarihma ma ei ole väärt lahti võtma; kes tuleb pärast mind, on minust vägevam.

Ja nii sai tema järgijatele ja tema koosolekutel osalevatele võõrastele järk-järgult teatavaks, et see Ristija Johannes, kuigi võimas jutlustaja, oli temast palju suurema kuulutaja, kes pidi talle järgnema. et ta oli Meistri eelkäija, vastavalt idamaade kujutelmidele, mis kujutasid suurte väärikate eelkäijat, kes jooksis oma isanda vankri ette ja hüüdis valjusti kõigile teele kogunenud inimestele, et nad teeksid teed suurele lähenevale. mees, karjub pidevalt:

Tehke teed! Tehke teed Issandale!

Ja järelikult tekkis Johannese järgijate seas uus entusiasmi laine, mis levis kiiresti ümberkaudsele maale Issanda, Õpetaja, võib-olla isegi juutide Messia tuleku lubaduse peale. Ja paljud teised tulid Johannese juurde ja ootasid koos temaga Meistri tulekut.

See Ristija Johannes sündis Juudamaa mägisel maal, peaaegu kolmkümmend aastat enne prohvetina ilmumist. Tema isa oli preesterlikest ehk templikastidest, kes oli jõudnud küpsesse vanadusse ja elas koos oma vana naisega pensionil, eemal maailma kärast ja segadusest, oodates järkjärgulist lähenemist sellele, mis saabub. kõik inimesed. Sarnased. Siis tuli nende juurde vanast east ootamatult ja ootamatult poeg, kes tuli Jumala erilise soosingu märgina, poeg, kellele nad panid nimeks Johanan, mis heebrea keeles tähendab Jehoova on armuline.

Oma vanematemajas, preestri majas üles kasvanud Juan sai küllastunud kõigist vähestele mõeldud sisemistest õpetustest ja masside eest varjatud. Talle ilmutati kabala, selle heebrea okultismi ja müstika süsteemi, milles Juudamaa ülempreestrid olid hästi kursis, saladused ja okultne traditsioon ütleb, et ta oli initsieeritud heebrea müstikute siseringi, mis koosnes ainult preestritest. mingil määral ja nende lapsed. Juanist sai okultist ja müstik. Kui poiss jõudis puberteediikka, lahkus ta oma vanematekodust ja läks kõrbe, vaadates ida poole, kust tuleb kogu Valgus.

Teisisõnu, temast sai askeet, kes elas kõrbes, nagu Indias, isegi tänapäeval lahkuvad preestrite või braahmani klassi noormehed mõnikord oma kodudest, loobudes luksuslikust elust ja põgenedes džunglisse, kus nad rändavad aastat askeetidena, kandes ühtainsat riietust, elades kõige elementaarsemast toidust ja arendades oma vaimset teadvust.

Johannes jäi erakuna kuni umbes kolmekümneaastaseks saamiseni, mil ta Vaimu õhutustele kuuletudes tuli välja kõrbest, et kuulutada „Issanda tulekut".

Vaatame, kus ta oli ja mida tegi oma viieteistkümne aasta jooksul Juudamaa kõrbes ja varjatud paikades.

Okultistide seas säilinud esseeride traditsioonid väidavad, et kui Johannes oli askeet, võttis ta endasse selle kummalise Okultse Vennaskonna õpetused, mida tuntakse esseeridena, ning olles teinud oma praktika, võeti ta ordu initsiatiivina vastu ja saavutas oma kutse. kõrgemad hinded on reserveeritud ainult arenenud vaimsuse ja jõuga inimestele.

Räägitakse, et isegi lapsena väitis ja tõestas ta oma õigust olla täielikult initsieeritud ordu saladustesse ning arvati, et ta oli ühe iidse heebrea prohveti reinkarnatsioon.

ESSENESID

Esseenid olid iidne heebrea okultistlik vennaskond, mis oli eksisteerinud sadu aastaid enne Johannese aega. Nende peakorter asus Surnumere idakaldal, kuigi nende mõju ulatus kogu Palestiinasse ja nende askeetlikke vendi leidus kõigis kõrbetes. Ordu nõuded olid väga ranged ning selle riitused ja tseremooniad olid kõrgeima müstilise ja okultse astmega.

Neofüüt pidi läbima üheaastase esialgse praktika, enne kui teda liikmeks ja vennaks isegi osaliselt tunnustati. Enne täisliikmeks vastuvõtmist ja stipendiumi parema käe pikendamist oli vaja veel kaks aastat praktikat. Edasiseks arendamiseks oli vaja lisaaega ja isegi aeg üksinda ei andnud liikmele õigust teatud kõrgetele hinnetele, nõuded on, et esmalt tuleb avaldada tegelikke teadmisi, jõudu ja saavutusi. Nagu kõigi tõeliste okultsete ordude puhul, peab kandidaat välja töötama oma pääste, ei raha ega mõju ei oma kaalu.

Absoluutne kuulekus ordureeglitele; materiaalsete hüvede absoluutne vaesus; absoluutne seksuaalne kontinents: neid liikmelisuse tingimusi pidid järgima nii neofüüt ja initsiatiiv kui ka kõrge järgu meister. Seda mõistes võib ette kujutada, kui vastikust inspireerisid John Salome armulikud palved, mille tõttu ta kaotas pigem elu kui murdis oma ordu tõotuse, nagu seda on nii silmatorkavalt kujutatud tänapäeva teatrietendustes.

Üks esseenide tseremooniatest oli ristimine (sõna otseses mõttes vette kastmine), mis viidi läbi kandidaatidele sobiva pidulikkuse ja riitustega. Tseremoonia müstiline tähendus, mida mõistavad kõik varjatud ordu liikmed, oli isegi tänapäevani osa esseeride loodud rituaalist ja riitus ise oli nende ordu eripära. Selle riituse läbiviimine Ristija Johannese poolt oma teenimistöös ja selle järgnev aktsepteerimine kristliku kiriku poolt erilise tseremooniana, mille tänane laste piserdamine on nii meeldetuletuseks kui ka asendajaks, moodustab selge seose esseenidele ja kaasaegsele kristlusele ning vajutab viimasele kindlalt müstika ja okultismi pitseri, nii vähe, kui laiem avalikkus võib oma võhiklikus vääritimõistmises ja materialistlikes kalduvustes tunnistada.

Esseenid uskusid ja õpetasid reinkarnatsiooni õpetust; Jumala immanentsus; ja palju teisi varjatud tõdesid, mille jäljed ilmuvad pidevalt kristlikes õpetustes, nagu me näeme nende õppetundide käigus.

Oma ülendatud venna Ristija Johannese kaudu andis ordu oma õpetuse edasi varakristlikule kirikule, pookides end seega püsivalt uuele, äsja esile kerkivale usulisele kasvule.

Ja ümberistutatud oksad on alles!

Muidugi leidub tõelist lugu esseenide ja kristluse tegelikust seosest ainult esseeride ja teiste iidsete müstiliste ordude traditsioonides, millest paljusid pole kunagi trükitud, vaid need on edasi antud õpetajalt õpilasele. aastat. sajandite jooksul kuni tänapäevani okultsete vennaskondade seas. Kuid näitamaks õpilasele, et me ei esita väiteid, mida ei saa tõestada tema käsutuses olevate tõenditega, viitaksime talle mis tahes selleteemalise standardse teatmeteose juurde. Näiteks kui viitate artiklile Uus rahvusvaheline entsüklopeedia (VII köide, lk 217) teemal Esseenid, siis loete välja järgmised sõnad:

„Huvitav on küsimus, kui palju kristlus esseenismile võlgneb.

Näib, et Ristija Johannese ja selle vahel oli ruumi kontaktiks

Vennaskond. Tema ettevalmistusaeg möödus kõrbes

Surnumeri; tema jutlust õigusest Jumala ees ja õigusest Jumala ees

naaber nõustus essenismiga; samas kui tema nõudmine ristimisele oli kooskõlas esseerlaste rõhuasetusega illustratsioonidel.

Samas artiklis on kirjas väide, et Vennaskond Esseenid õpetas teatud meelelahutuslikku vaadet eelseisvaks peetava hinge tekkele, olevikuseisundile ja edasisele saatusele, olles kehas nagu vanglas lõksus jne.

Johannes lahkus kõrbest, kui ta oli saanud umbes kolmekümneaastaseks, ja alustas oma teenistustööd, mis kestis mitu aastat kuni tema surmani Heroodese käe läbi. Ta kogus enda ümber suure ja entusiastliku saatjaskonna, alustades kõige tagasihoidlikumatest klassidest ja hõlmates hiljem mitmeid kõrgemaid sotsiaalseid auastmeid.

Ta moodustas oma arenenumatest järgijatest jüngrite rühma, mille reeglid olid paastumise, jumalateenistuste, tseremooniate, riituste jms kohta, järgides täpselt esseeride poolt eelistatud eeskuju. See organisatsioon kestis kuni Johannese surmani, mil see ühines Jeesuse järgijatega ja avaldas märkimisväärset mõju varakristlikule kirikule.

Nagu oleme öelnud, oli üks peamisi nõudeid, mida ta kõigilt oma järgijatelt nõudis, ristimine, esseeride riitus, millest ta tuletas oma perekonnanime baptist. Kuid tuleb meeles pidada, et Johannese jaoks oli see riitus sümboolne, müstiline ja ülimalt püha tseremoonia, millel oli sügav varjatud tähendus, mida paljud tema pöördunutest ei tajunud ja kes allusid sellele religioossete emotsioonide tuimuses ning kes naiivselt pidasid. see on mingi maagiline riitus, mis pesis patu nende hingest, nagu see pesi mustuse nende kehalt, uskumus, mis näib endiselt rahvahulga poolt olevat.

Johannes töötas usinasti oma missiooni kallal ja ristijate või johanistide järgijate, nagu neid kutsuti, arv kasvas kiiresti. Nende kohtumised olid suure tähtsusega sündmused tuhandetele inimestele, kes olid kogunenud üle kogu Palestiina, et näha ja kuulda pensionipõlvest väljunud kõrbeprohvetit, esseenit.

Nende koosolekutel osalesid sageli üllatavad sündmused, äkilised pöördumised, nägemused, transid jne ning paljudel tekkisid ebatavalised jõud ja võimed. Kuid ühel päeval peeti koosolek, mille eesmärk oli koguda ülemaailmset kuulsust. See oli päev, mil MEISTAR tuli Ristija Johannese juurde, kelle tulekust Johannes oli sageli teatanud ja lubanud. JEESUS KRISTUS ilmus lavale ja astus vastu oma eelkäijale.

Pärimused räägivad, et Jeesus tuli ette teatamata ja Johannese ja rahvahulga poolt äratundmata. Ta ei teadnud oma külalise ja ristimise taotleja olemust ja astmest. Kuigi nad olid nõod, polnud nad üksteist lapsepõlvest saati näinud ja Johannes ei tundnud alguses Jeesust ära. Müstiliste ordude traditsioonid väidavad veel, et Jeesus andis seejärel Johannesele erinevad märgid okultsetest vennaskondadest, kuhu nad mõlemad kuulusid, töötades tavalistest märkidest kuni Jeesuse saavutamiseni kraadideni, mida Johannes polnud saavutanud, kuigi ta oli väljapaistev kõrgetasemeline esseen. .

Siis nägi Juan, et isik enne teda ei olnud tavaline ristimise taotleja, vaid oli hoopis kõrgeima astme müstiline adept ja okultismi meister, kes on temast kõrgem oma auastme ja arengu poolest.

Seda nähes Juan manitses Jeesust, öeldes, et see ei ole õige või vennaskondade tavade kohaselt, et alamad ristivad ülemusi. Uus Testament võtab selle sündmuse teadmiseks järgmiste sõnadega:

Aga Johannes keelas selle ära, öeldes: Ma pean teid ristima ja sa tuled minu juurde?" (Mt 3:14).

Kuid Jeesus nõudis, et Johannes teeks selle riituse tema peal, kuna ta soovis läbida tseremoonia, et panna talle oma heakskiitmise pitser ja näidata, et ta peab end inimeseks inimeste seas, tulge tema juurde. elusid.

Nii okultsetes traditsioonides kui ka Uue Testamendi narratiivis väidetakse, et ristimisel toimus müstiline sündmus: Jumala Vaim laskus alla nagu tuvi ja puhkas temale ning taevast kostis hääl: See on minu armsam. Poeg, kellest mul on hea meel.

Ja nende sõnadega sai täidetud Ristija Johannese kui Meistri eelkäija missioon.

Meister oli ilmunud oma tööd ette võtma.

ÕPETAJA.

Ja nüüd läheme tagasi Ajaraamatu lehekülgedele, umbes kolmkümmend aastat enne eelnimetatud sündmuste toimumist. Pöörakem pilk Jeesuse sünniga seotud sündmustele, et saaksime jälgida müstilisi ja okultseid jõude kristluse algusest peale. Nende kolmekümne aasta jooksul on toimunud kõige olulisemad sündmused.

Alustagem Müstilist jutustust Jeesusest Kristusest, nagu meisterõpetaja on öelnud iga okultistliku ordu uusfüüdile, jutustamisega sündmusest, mis eelnes tema sünnile rohkem kui aasta.

Matteuse 2:1-2 on seotud järgmisega:

Kui Jeesus sündis Juudamaa Petlemmas kuningas Heroodese päevil, vaata, targad tulid idast Jeruusalemma ja küsisid: Kus on sündinud juutide kuningas? Sest me oleme näinud tema tähte itta ja nad on tulnud teda kummardama."

Nende lihtsate sõnadega väljendatakse sündmust, mis palju ulatuslikumas jutustuses on oluline osa Ida müstiliste vennaskondade ja okultsete ordude esoteerilistest õpetustest ning mida teavad ka sellega seotud salaordude liikmed. läänemaailmast..

VÕLURITE lugu on põimitud idamaade müstikute traditsioonidesse ja siin anname teile lühikese kokkuvõtte loost, mille jutustas hierofant neofüüdile, guru tšelale.

Loo mõistmiseks peate teadma, kes need ida targad olid – maagid. Ja seda õpetatakse teile nüüd.

TARGAD VÕI TARGAD KUNINGAD.

Uue Testamendi tõlkijad on tõlkinud sõnad, mis nimetavad neid kaugelt tulnud külastajaid ida targad, kuid kreeka originaalis kasutas Matteus sõnu targad, nagu võib näha kreekakeelsete versioonide põhjal. originaalid või parandatud tõlge, mis annab kreeka termini joonealuses märkuses.

Iga juhtiv entsüklopeedia kinnitab seda väidet. Mõiste Magi oli Matteuse täpne avaldus kreeka algses keeles, milles evangeelium oli kirjutatud, mõiste Magi pärineb inglise tõlkijatelt. Piibli õpetlaste seas ei ole selle küsimuse üle absoluutselt vaidlusi, kuigi üldsus ei ole sellest seosest teadlik ega samasta maagi idamaagadega.

Sõna Magi tuleb inglise keelde otse kreeka keelest, mis omakorda omandas selle järk-järgult pärsia, kaldea, mediaani ja assüüria keelest.

See tähendab sõna-sõnalt imetegijat ja seda kasutati Pärsia, Meedia ja Kaldea okultsete preestrite klasside liikmetele, kes olid müstilised adeptid ja okultismi meistrid. Iidne ajalugu on täis viiteid sellele meestekogule. Nad olid sajandeid maailma okultsete teadmiste hoidjad ja tänapäeval rassi valduses olevate sisemiste õpetuste hindamatud aarded on tulnud nende meeste, mustkunstnike käte kaudu, kes hoidsid müstika püha tuld ja põletasid leek. Tema ülesandele mõeldes meenuvad luuletaja Edward Carpenteri sõnad, kes laulab:

Oo, ärgu leek kustu! Kallitatud, ajast aega nende pimedates koobastes, nende pühades templites hellitatud. Puhastest armastuse teenijatest toidetuna, ärgu leek kustugu.

Pealkiri Magi oli neil iidsetel aegadel kõrgelt hinnatud, kuid viimasel ajal langes see halva maine tõttu, kuna seda kasutati üha enam musta maagia või kurjade võlurite või nõidade harrastajate nimetusena. nendest päevadest. Kuid nagu üks kirjanik on tõesti öelnud New International Encyclopedia's (XII köide, lk 674):

Seda terminit kasutab selle õiges tähenduses Matteus (2:1) tarkadest meestest, kes tulid idast Jeruusalemma Kristust kummardama. Selle sündmuse tähtsust tuleb märkida, sest messia õpetus oli iidne ja zoroastrismis väljakujunenud õpetus.

Samas artiklis öeldakse maagide kohta: ...nad uskusid ülestõusmisse, surmajärgsesse ellu ja päästja tulekusse.

Et mõista mustkunstnike olemust seoses nende okultse imetööga, peame pöörduma sõnaraamatute poole, kus näeme, et sõna maagia on tuletatud pealkirjast mustkunstnikud; sõna Võlur oli algselt olnud Magian, mis tähendab üks võluritest.

Webster defineerib sõna Magic järgmiselt:

Okultne tarkus, mis mustkunstnikel peaks olema; seotus looduse varjatud jõududega; looduse salajõudude valdamine jne.

Kuulutades teile, et need maagid, maagid, kes tulid Jeesuslapst jumaldama, olid tegelikult Ida suurte müstiliste vennaskondade ja okultistlike ordude esindajad: adeptid, meistrid, hierofandid!

Ja nii leiamegi okultsed ja müstilised imetegijad – müstilise okultismi suurte idaloožide kõrged vennad, kes ilmuvad kristluse ajaloo alguses, näidates nende suurt huvi kristluse sureliku sünni vastu. suur Meister, kelle tulekut nad olid kaua oodanud – Meistrite Meister!, ning kõik okultistid ja müstikud tunnevad rõõmu ja uhkust selle üle, et selle inimlapse jumaliku olemuse esimene äratundmine tuli nendelt Ida võluritelt. sisemiste müstiliste ringide süda!

Kristlased, kellele kõik müstika ja okultismiga seonduv maitseb väävli ja põleva väävlina, juhime tähelepanu sellele intiimsele varasele suhtele Musterite ja MEISTRI (meistrite ja meistri) vahel.

TÄHT IDAS.

Kuid müstiline lugu algab veelgi kaugemal kui maagide külaskäik Petlemma.

Kas targad ei öelnud:

Kus ta on? Me oleme näinud tema tähte idas ja tulnud teda kummardama.

Mida tähendavad sõnad: Me oleme näinud tema tähte idas?

Enamiku kristlaste jaoks tähendab Petlemma täht suurt tähte, mis ilmus ootamatult taevasse nagu suur tuletorn ja mis imekombel juhatas maagide samme samm-sammult nende raskel teekonnal. puhkas taevas, paigal maja kohal, kus elas