Unustajad

By Dag Heward-Mills

"Minu palve, mu poeg, on, et see uurimus meelespidamise kohta, mida püüdsin sinuga jagada, läheks sulle südamesse.
Raamatute kirjutamisel ei näi tõesti olevat lõppu!
Seepärast pean siinkohal lõpetama. Ma palun Jumalat, et Ta õnnistaks sind jätkuva ustavusega, nii et sa võiksid ühel päeval kuulda neid õnnistusrikkaid sõnu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane!”"

• Language: Eesti keel
• Publisher: Dag Heward-Mills
• Release date: Apr 5, 2018
• ISBN: 9781641347945

Dag Heward-Mills

Bishop Dag Heward-Mills is a medical doctor by profession and the founder of the United Denominations Originating from the Lighthouse Group of Churches (UD-OLGC). The UD-OLGC comprises over three thousand churches pastored by seasoned ministers, groomed and trained in-house. Bishop Dag Heward-Mills oversees this charismatic group of denominations, which operates in over 90 different countries in Africa, Asia, Europe, the Caribbean, Australia, and North and South America. With a ministry spanning over thirty years, Dag Heward-Mills has authored several books with bestsellers including ‘The Art of Leadership’, ‘Loyalty and Disloyalty’, and ‘The Mega Church’. He is considered to be the largest publishing author in Africa, having had his books translated into over 52 languages with more than 40 million copies in print.

Book preview

1. peatükk

Unustajate ülekohus

... Jumal ei ole ülekohtune ...

Heebrealastele 6: 10

1. Unustajad on ülekohtused.

Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et ta unustaks ära teie teo ja armastuse, mida te olete osutanud Tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi.

Heebrealastele 6: 10

Enamik inimesi on teadlik neljast suurest patust: valetamine, varastamine, abielurikkumine ja tapmine. Kui paluda inimestel koostada pattude nimekiri, siis tõenäoliselt ei märgi nad unustamise pattu. Kuid Jumala sõna on selles suhtes selge. Unustamine on ülekohus! Unustamine, mittetunnustamine ja mittemäletamine on Jumala ees patud.

Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.

Jeremija 2: 32

On arusaamatu, mida kõike ülekohtused inimesed unustavad. See klassikaline tagasilanguse teemat puudutav kirjakoht näitab, et pruut ei unusta oma pulmakleiti. Laulatuskleit on pruudi jaoks kõige kallim asi. Paljud pruudid tellivad oma laulatuskleidi ammu enne pulmi. Selles kirjakohas on Jumala unustamist võrreldud absurde juhtumiga, et pruut unustab oma pulmakleidi.

Inimesed kasvavad suureks ja unustavad, kes on nende eest hoolt kandnud, neid hellitanud ja neid armastanud. Nad unustavad inimesed, kes on nad Kristuse juurde toonud, neid Issandas kasvatanud ja neid Jumalat teenima suunanud. Kas on võimalik, et võidakse unustada inimesed, kes on aidanud meil üle saada meie elu raskeimatest teelahkmetest? Kas saab teha kannapöörde ja rünnata inimesi, kes on meid püsti aidanud? Vastus on: „Jah!" Seda juhtub alatasa.

Kui inimestel läheb hästi, unustavad nad Jumala. Ta on maha jäetud Euroopas, mis on saanud kõige rikkamaks kontinendiks. Kuid just Jumal on neile selle kõik andnud. Rikkaks saades on mitmed inimesed hakanud Jumalat eitama. Milline haletsusväärne patt on unustada see ainus, kes on meile kõik andnud! Tõepoolest, see on ülekohus, mis väärib kõige hirmsamat karistust.

2. Ülekohtustel unustavatel inimestel ei ole Jumala loomust.

Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et Ta unustaks ära teie teo ja armastuse, mida te olete osutanud Tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi.

Heebrealastele 6:10

Jumal ei unusta! Inimene unustab, kuid Jumal ei unusta! Unustaval inimesel ei ole Jumala loomust! Langenud ja kurjale hukkaläinud loomusele on omane unustada asju, mida ei tohiks iialgi unustada. Inimene, keda kontrollib Jumala sõna ja Jumala Vaim, ei saa teatud asju unustada.

Loomuldasa ei meeldi inimesele meenutada neid, kes on teda aidanud. Päästmata inimene ei taha meelde tuletada, kust ta pärineb. Lihalik inimene ei taha, et keegi teaks, kuidas temast on saanud see, kes ta on.

Kuid Jumala loomus ei ole niisugune. Kui Jeesus elas maa peal, rääkis Ta pidevalt, kust Ta siia tuli.

Ta ütles, et Ta ei saa teha midagi iseenesest.

Ta ütles, et Ta räägib vaid sõnu, mis Isa on andnud.

Siin näeme teravat kontrasti nurjatu uhke inimesega. Uhke kuri inimene ei avalda oma päritolu ja juuri. Ta usub, et on ennast ise üles töötanud ja arvab, et ta on esile tõusnud üksnes omal jõul.

3. Unustavad ülekohtused inimesed on neetud ja nad hävivad.

Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta? Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi. Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala.

Iiob 8: 11–13

Unustavad inimesed on neetud ja nad hävivad. Unustamise patt on nii tõsine, et unustavaid inimesi tabab needus. Sul pole vaja kuulda needusi, mis öeldakse sulle sest, et oled unustanud tähtsad asjad. Pühakirjas on kuulutatud, et need, kes unustavad Jumala, kuivavad kiiresti. Ole hoolas ja pea meeles kõiki teid, kus Jumal on sind talutanud, ja kõiki häid asju, mis Ta sulle on teinud.

4. Ülekohtused inimesed ei ole teadlikud ohtudest, mis tulenevad unustamisest.

Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled. Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: „Laulge meile Siioni laule!" Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal? Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!

Psalm 137: 1–6

Sa pead hakkama mälestustesse väga tõsiselt suhtuma. Psalmist teadis, et Jeruusalemma unustamine tähendaks tragöödiat. Ta pani ennast needuse alla juhuks, kui ta peaks unustama, kust ta on tulnud. See näitab, kui tähtis on mäletamine. Su elu võib seisma jääda, kui sa teatud asju ei mäleta. Su keel võib kuivada suulae külge, kui sa ei suuda meenutada, kust on Jumal sind üles tõstnud. Su parem käsi ei ole võimeline kirjutama, kui sa unustad, mida Jumal on su heaks teinud.

5. Ülekohtused inimesed unustavad Jumala, kui nad on täissöönud, kui neil on uhked majad ja kui nad on rikkad.

Kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis, kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab, et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast.

5. Moosese 8:12–14

Jumalakartmatu unustamine on harilikult omane täissöönud inimestele. Uhketes eramajades elavad inimesed kalduvad samuti Jumalat unustama. Inimesed, kelle varandus on mitmekordistunud, kipuvad kiiresti Jumalat unustama.

Sa peaksid saama inimeseks, kes on küll rikas ja edukas, kuid kes sellele vaatamata peaks tähelepanelikult meeles, kust ta on tulnud. On kurb tõsiasi, et paljud rikkad inimesed räägivad palju, kuid annavad vähe. Inimesed räägivad neile osaks saanud Jumala õnnistustest, kuid nad ei austa Jumalat selle eest, mis Ta on teinud.

6. Unustavad ülekohtused inimesed on sageli uhked.

Kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis, kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab, et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast ... Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse.

5. Moosese 8:12–14, 17

Uhkus on üks peamisi unustamise põhjusi. Inimesed ei taha tunnistada, et neid aitas Jumal. Nad ei taha tunnistada, et neid on aidanud teine inimene. Nad mõtlevad, et nad ise on kõik teinud ja soovivad, et ka teised nii arvaks. Niisugused inimesed ei tunnista Jumalat ja nende südamed on läinud ülbeks. Inimesed, kes ei maksa kümnist, ei tunnusta Jumala osa nende edus. Kui inimese süda muutub ülbeks, ütleb ta: „Ma olen kõvasti tööd teinud, et saada kõike seda, mida ma oman."

Tänapäeva Euroopa paganad

Kord küsisin ühelt rikkalt Euroopa naiselt, kas ta usub Jumalat. Ta vaatas mind üllatunult ja oli peaaegu hämmastuses, et esitasin talle nii rumala küsimuse.

„Muidugi mitte," vastas ta. Endale vastu rinda lüües ütles ta: „Mina usun iseendasse. Miks ma