Discover millions of ebooks, audiobooks, and so much more with a free trial

Only $11.99/month after trial. Cancel anytime.

Izinganekwane ZaMaNdebele KaMthwakazi
Izinganekwane ZaMaNdebele KaMthwakazi
Izinganekwane ZaMaNdebele KaMthwakazi
Ebook232 pages2 hours

Izinganekwane ZaMaNdebele KaMthwakazi

Rating: 3.5 out of 5 stars

3.5/5

()

Read preview

About this ebook

Kulolugwalo umlobi ulandisa izinganekwane zeSiNdebele engiba ngamatshumi amabili.

Indatshana yinye ngayinye ihlelwe kuzigaba ezintathu besokusiba lemibuzo yenzwisiso lemisebenzi yolimi ekucineni. Ekupheleni kogwalo kulezimpendulo zayo yonke imibuzo equkethweyo.

LanguageZulu
Release dateDec 15, 2016
ISBN9781370555253
Izinganekwane ZaMaNdebele KaMthwakazi
Author

Aleck Njabulo Sibindi

Umlobi weSiNdebele ozelwe koBulawayo. Wasebenza njengombalisi lomphathisikolo okweminyaka eyed Lula amatshumi amabili. Ubhale izingwalo ezine ngamagama atshiyeneyo, Izinganekwane ZaMaNdebele KaMzikikazi, Ngafa NgoThando, Egxob' Udaka Inathile lelithi For Practising Catholic Christians & Deserving Descendants of Jacob. Waphathisa njalo ekulobeni kogwalo Izigigaba ZakwaNdonga Ziyaduma.

Reviews for Izinganekwane ZaMaNdebele KaMthwakazi

Rating: 3.3636363636363638 out of 5 stars
3.5/5

11 ratings0 reviews

What did you think?

Tap to rate

Review must be at least 10 words

    Book preview

    Izinganekwane ZaMaNdebele KaMthwakazi - Aleck Njabulo Sibindi

    Ilizwi Lomlobi.

    ISizwe sakhiwa ngabantu bezakhela bona kunye lezizukulwane zabo. Abantu iSizwe basakha ngesineke, umoya omuhle lokuzwana lokubambana. Kuqakathekile ukuthi nxa kusakhiwa iSizwe sakhiwe ngokuzikhumbula thina esisaphilayo ikakhulu labazalandela nxa thina sesifile. Kumele basibonge ngokutshiya sibalungisele.

    ISizwe njalo sibulawa ngabantu. Bayazibulalela bona ngokwabo iSizwe sabo, babuye babulalele lezizukulwane zabo. Lokhu bakwenza ngomona, ukwahlukana lokungazi. Kuyinto embi ukudiliza into esiyifice yakhiwe kuhle. Layo eyakhiwe kubi ayidilizwa, iyalungiswa.

    Ngiyawabonga ke amaqhawe angokhokho ababumba iSizwe sikaMthwakazi lolimi lweSiNdebele. Amaqhawe la asitshiyela ulimi olumnandi, olwahlukileyo kulezinye izindimi. Lulohlonzi njalo luyakhwabitheka.

    Kuyadanisa ukuthi ulimi lolu luya lusifa kancinyane kancinyane lulandela okhokho abasitshiyela lona. Zinengi ke izizatho zokubhidlika kwalolu ulimi. Ezinye zibalisa indlela esesiphila ngayo lamhla kunye lemizamo yezinye izindimi eziluzondayo lolulimi. Mina ke ngibonga okhokho bethu ngokuthi kengihlabe lami eyami indima ekubumbeni iSizwe lolimi lwabo.

    Lokhu ngikwenze ngokuqoqa izinganekwane zabokhokho zona eziya zinyamalala. Ngizilobe ngaso iSiNdebele ngasengizama ukufaka imibuzo elola ingqondo lefundisa ulimi oluqondileyo.

    Nanti ke ithuba lakhe wonke umuntu okhuluma iSiNdebele, losithandayo kodwa engasazisisi, efisa lokusifunda. Lolugwalo lungasetshenziswa nguye wonke umuntu, ngekhaya, emfundweni yaphansi leyaphezulu, kunye lasemfundweni yabadala abangayanga esikolo besesebancinyane.

    Lufunde ke lolugwalo ubone kumbe lezi izinganekwane ezikulo usazazi loba uyaqala ngqa ukuzizwa.

    Alwande ulimi lweSiNdebele.

    Aleck Njabulo Sibindi. 2011-03-16.

    Isingeniso.

    Insimu loba izinganekwane yizindaba zengxoxo ezazisethiwa yizakhamuzi eminyakeni eyadlulayo kungakaliwa impi kazibuse eZimbabwe.

    Izinganekwane lezi zazisethiwa ntambama ngesikhathi sebusika lesentwasa nxa sekuphekiwe kwadliwa njalo kungasela imisebenzi eyenziwayo.

    Kudala kwakuzila ukwetha izinganekwane ngezikhathi ezithile. Kwakuzila ukuzetha emini ngezikhathi zaseHlobo, ezaseKwindla lasekuqaleni kweBusika. Abadala babesithi kwakuzila ukwetha izinganekwane emini ngoba emini kwakuyabe kuyisikhathi semisebenzi.

    Kwakumele izinganekwane zethiwe ebusuku nxa sekuhlwile. Emini libalele kwakungaqalwa. Kwakuzila njalo ukwetha izinganekwane ngesikhathi semisebenzi ebalisa ukulima, ukuhlakula, ukuvuna lokubhula.

    Imisebenzi leyo yayisenziwa ngezigaba zeHlobo, ezeKwindla, lekuqaleni kweBusika. Abadala babesithi kuyazila ukwetha izinganekwane ngalezo izigaba zomnyaka ngoba ukwenza lokho kwakubangela indlala kazwelonke. Umuntu wonke wayengafisi ukwetha izinganekwane ngalezo izigaba okwakungavunyelwa ukuthi zethiwe ngazo.

    Lokho kwakubangelwa yikuthi kwakungekho ngitsho loyedwa owayefuna ukuhlaselwa yindlala, ikakhulu ukuthi ihlasele ilizwe lonke. Ekupheleni kwesikhathi seBusika leseNtwasa kwakukwejiswa ngazo izinganekwane. Kwakusenzakala ukuthi abantwana bathi gwaqa balalele abadala bebethela zona izinganekwane.

    Lokho kwakusenzakala ngaso isikhathi sokuphumula le sokuzilibazisa. Nxa umuntu ehlolisisa isiko labadala leli, usuka abone ukuthi abadala babeqakathekisa ukusebenza ukwedlula ubuvila. Isikhathi somsebenzi kwakumele kube yisikhathi somsebenzi, singaphanjaniswa yiloba yini engaphathelene lemisebenzi.

    Kwakufumaniseka ukuthi nxa abantu babengatshona besetha izinganekwane ngesikhathi semisebenzi, kwakuzakuba lendlala ngoba kungekho owayezalima, ahlakule, avune loba abhule.

    Imfundo yiyo eyaletha ukuchitheka kwesiko labadala leli elokungethi izinganekwane emini, langesikhathi seKwindla.

    Phela esikolo sasisethiswa izinganekwane emini libalele laloba kuyisiphi isigaba somnyaka. Sasiqala sisala sitshela amatitshala ukuthi kwakuzila ukwetha izinganekwane emini. Bona babesitshela ukuthi kwakumele sizethe ngoba lokho kwakuyingxenye yokufunda.

    Loba nje izinganekwane zazisetshenziswa ukuqeda isizungu ngesikhathi sokuphumula lokuzilibazisa, zazibuya zisetshenziswe ukufundisa abantu bonke izindlela zokuhlalisana kuhle esigabeni. Zazifundisa abantu izimilo ezifana lokuthi bangabi ngamavila, amagovu, izithutha loba amaqili.

    Izinganekwane kwakusenzeka ukuthi kube zindaba ezake zenzeka kodwa nxa sezixoxwa kusetshenziswe amabizo ezinyamazana, kuvikelwa amabizo lezimilo zalabo ababephatheka kuzo. Injongo yazo enkulu yayingeyo kuzilibazisa, ukujabulisa lokufundisa.

    Kwakwande ukusetshenziswa izinyamazana ezaziwayo sengathi zake zakhuluma njengabantu. Inengi labantu okwakusethiwa izinganekwane ngabo lalingaqanjwa ngamabizo. Ababeqanjwa ngamabizo yilabo kuphela ababethathwa njengamaqhawe alezo izinganekwane kunganekwane yinye ngayinye.

    Akusibo bonke abantu ababelesineke lobungcitshi bokwetha izinganekwane.

    Kwakukhona izintshantshu lezintshantshukazi ekwenzeni lokho. Izinganekwane zazande ukwethiwa yizalukazi. Zona ke zazikwenza lokhu ngoba zasezaphila iminyaka eminengi emhlabeni zifunda izindlela ezilungileyo zokuphila, kanti ke lazo izindlela ezingalunganga zokuphila lezozalukazi zazifundisa ngazo ziseluleka abasakhulayo.

    Izalukazi lezo lazo ezinye zezinganekwane zazizifundiswe ngabazali bazo ebuntwaneni bazo.

    Ekukhuleni kwethu sasilenhlanhla yokuba lezalukazi emulini yangakwethu. Lezozalukazi zazizingcitshi zokwetha izinganekwane. Ezimbili zazo kwakungukhokho uNyekile Nhliziyo, umntakaMvangana kunye lomntanakhe ugogo uMfazo Nleya. Leso ke yiso isalukazi esazala umama. Ukhokho uMaNhliziyo wadlula kulo umhlaba ngoNcwabakazi ka1976. Ugogo uMaNleya yena wadlula ngoMabasa ka1983.

    Kukhona njalo owayengasiso isalukazi ngalezonsuku. Laye wayeyingcitshi yokwetha izinganekwane. Lowo ngumama uLayiza Ncube. Yena ke usawadla amabele lalamuhla lokhu njalo ungumama omncinyane. (Umama uLayiza Ncube usitshiyile ngoNhlangula ka 2013. Lala ngoxolo ntombi kababa.)

    UMphathisikolo waseSiganda Primary School umuyi uMnumzana J. W. Mpofu waye ngenye ingcitshi ekwetheni izinganekwane. Wayehlala esijabulisa ngazo.

    Izinganekwane zona akwandanga ukuthi kuthiwe le yaqalwa nguzibani bani, loba kuthiwe yasungulwa ngesikhathi esithize. Zande ukuba zethiwe yiloba ngubani olesineke lobungcitshi bokuzetha. Okuqakatheke kakhulu yikuthi umayetha ayethe engaguquli isimo lemvelo kanye lemfundiso yaleyo inganekwana.

    Zinengi izinganekwane ezilotshwe kulolugwalo. Ezinye zazo ngilobe amagama abantu abangethela zona kumbe abangifundisa zona. Ezinye njalo ezazisaziwa kakhulu, zisethiwa elizweni lonke njengekaMvundla loNteletsha ngizitshiye zinjalo zingelamagama alabo abazethayo.

    Inganekwane yokuqala:

    Ilitshe LikaNtunjambili I.

    Nyekile Nhliziyo loJoel Njanjini Sibanda.

    Kwakukhona umfazi lendoda ababe labantwana abathathu, abafana ababili lentombazana eyodwa.

    Izibulo lalingumfana liselanywa yintombazana. Icinathunjana kwakungumfana.

    Njengenengi labazali, abazali laba babethanda isicino sabo, kuthi laba abadala ababili bengathandwa kakhulu. Abazali babelala lecinathunjana, belipha ukudla nxa sekulelwe ngoba phela kwakuyisikhathi sendlala.

    EHlobo ngesikhathi sokulima indoda le lomkayo babehamba bayelima emasimini khatshana lekhaya. Emasimini le, babefika bahlabe indima enkulu balime ilanga lize likhothame. Indima yabo babeyithutshisa ngaso isikhathi sokukhothama kwalo ilanga.

    Ntambama babetshayisa babuyele ekhaya. Befulathela nje kwakufika inyoni ihlale esihlahleni somdlawuzo esasisensimini. Inyoni leyo yayihleka ithi,

    ‘He-ee! Uthi umhlaba kababa lo, odlaliswayo! Olinywa ngamavila! Mhlaba kababa hlanga!’

    Kwakusithi ngaso leso isikhathi lapho obekulinywe khona kuhle kuhlangane kuthi ngqwa. Kwakusuka kube sengathi akuzange kekulinywe. Ekuseni abalimi laba babefika bamangale ukuthi kanti kwakwenze njani, ngoba phela babengasaboni lapho ababelime khona ngayizolo.

    Babesuka bahlabe indima ibe nkulu kakhulu ukudlula eyayizolo ngoba babekhuthele bobabili, belamandla amakhulu njengesambane. Babelima baze bayithutshise indima. Ntambama njalo babetshayisa babuyele ekhaya. Babetshiya befake izikhonkwane lezimpawu lapho abacinele khona ukulima.

    Babesithi befulathela nje ibe isifikile inyoni ekhulumayo iphinde amazwi ayo lawana ithi,

    ‘He-ee! Uthi umhlaba kababa lo, odlaliswayo! Olinywa ngamavila! Mhlaba kababa hlangana!’

    ’Ngqwa!’ Ngumhlaba uvaleka. Lapho obekulinywe khona besekuphinda kusiba ngani akuzange kekulinywe.

    Ngelinye ilanga indoda yacabanga ukusala emasimini ukuze ibone ukuthi umhlolo lo wawubangelwa yini. Yakhwela esihlahleni

    somdlawuzo yacatsha. Khonokho nje umkayo esanda ukutsholobela ngale kwemilimela inyoni yafika yahlala eduzane lendoda inganakile ukuthi kukhona oyibonayo loba oyizwayo.

    ‘He-ee! Uthi umhlaba kababa lo, odlaliswayo! Olinywa ngamavila!’

    Ithe isathi,

    ‘Mhlaba kababa hla….,’ wayibamba ngezandla zombili undoda.

    Wayibopha wayifaka emgodleni. Wasesehla layo. Uthe esephansi wayibuza wathi,

    ‘Uyinyoni bani wena?’

    ‘NgiyiNyoni Ntshantshaza!’ Yaphendula inyoni.

    ‘Ntshantshaza sibone!’ Yatsho leyondoda.

    ‘Ntsha-aaaa!’ Yatsho itsheka umlaza iNyoni Ntshantshaza.

    ‘Uyinyoni bani wena?’ Yabuza njalo indoda ngokumangala okukhulu.

    ‘NgiyiNyoni Khuhluza!’ Yaphendula njalo inyoni.

    ‘Khuhluza sibone!’

    Yatsho futhi indoda.

    ‘Khu-hlu-uuuu!’ Yazikhuhluza izankefu zamasi iNyoni Khuhluza.

    Hawu! Yazitika indoda isidla amasi lawo. Ithe iqeda ukudla yafaka iNyoni Khuhluza emgodleni yahle yalubangisa ekhaya kumkayo lecinathunjana labo. Kuthe isifikile ngekhaya yabizela umkayo lecinathunjana ekamelweni lokulala. Kwadliwa izankefu zikaNyoni Khuhluza. Laba abanye abantwana abakhulu bancitshwa njalo bafihlelwa.

    Nsuku zonke basebehlala bevukela emasimini betshiya abantwana njengenhlalayenza. Bajabula ngoba umhlaba wabo owawulinyiwe wawungasahlangani selokhu babamba isigangi lesi esinguNyoni

    Ntshantshaza. Babejabuliswa layikuthi ntambama babefika bazivalele endlini badle amasi lesicino sabo, babuye balale ngezisu ezibomvu. Icinathunjana lahle lazimuka ngezinsuku ezimbalwa. Izihlathi lezi zabangakayana!

    Ngelinye ilanga abadala bengekho

    besemasimini icinathunjana lasala libizela umnewabo lodadewabo ekamelweni lokulala. Lafika labakhomba ediweni lapho okwakuvalelwe khona iNyoni Ntshantshaza. Bayikhupha inyoni bayibeka etafuleni.

    ‘Wothi, ‘Uyinyoni bani wena?’ Kwatsho icinathunjana kubafowabo.

    ‘Uyinyoni bani wena?’ Kwabuza umfana omkhulu.

    ‘NgiyiNyoni Ntshantshaza!’ Kwaphendula inyoni.

    ‘Wothi, ‘Ntshantshaza sibone!’ Kwaqhubeka njalo okulijaha okuncinyane.

    Yawuntshantshaza umlaza iNyoni Ntshantshaza emva kokutshelwa ukuthi intshantshaze babone. Abantwana bathi bewubona bawuhahabela bethi bayawunatha. Baphanga bakhuzwa ngumnawabo esithi,

    ‘Hayi bo! Phinda futhi. Wothi,

    ‘Uyinyoni bani wena?’

    Isiwakhuhluzile amasi abantwana bazitika bobathathu, abakhulu lababa besithi,

    ‘Ha! Saze sasila lamuhla.’

    Hawu! Kwaba ngumdlalo ngalelolanga sebelokhu bephinda-phinda befuna ukuthi inyoni ibe ilokhu ikhuhluza amasi. Belokhu besalibele

    Enjoying the preview?
    Page 1 of 1